Õige toit on väga oluline lapse normaalseks arenguks ja kasvamiseks. Mõne toidu-, toitaine või vitamiini puudumine võib viia haiguse tekkele. Näiteks kui imiku toidule ei lisandu poole aasta vanuselt liha, võib tal tekkida rauapuudus ja selle tulemusena omakorda kehvveresus. Või kui rinnapiimatoidul olev imik ei saa rinnapiimale lisaks D-vitamiini, kujuneb välja rahhiit. Teisest küljest on aga mõnikord vajalik  hoiduda teatud toitudest, et saavutada kontrolli haiguse üle. Dieet võib olla haiguse ravi üks peamine osa. Kõik arstide poolt soovitatud ravidieedid on/peavad olema teaduslikult põhjendatud ehk siis dieedi tõhusus ravimeetodina on kinnitatud teadusuuringutega. Dieedi olulisuse näiteid võib tuua lehekülgede kaupa. Näiteks ainevahetushaiguse fenüülketonuuria korral ei või süüa fenüülalaniini sisaldavaid toite, tsöliaakia puhul peab menüüst välja jätma kõik gluteeni sisaldavad teraviljad. Toiduallergia esimene ja peamine ravi on allergeenidest hoidumine, diabeedi puhul peab arvestama süsivesikute hulka toidus jne. Toodud näidetes on väga kindel ja otsene seos haiguse ning toidu vahel. Mõne haiguse korral arvatakse olevat toidul teatud roll haiguse tekkes ja kulus, näiteks tähelepanu defitsiidi ja hüperaktiivsuse sündroomi riskiteguriks on lisaaineterikkad toidud.

Käitumishäirete teaduslikult põhjendatud ravi on farmako- ja psühhoteraapia. Kuna sageli muretsetakse ravimite kõrvaltoimete pärast ja psühhoteraapia tõhusus ei ilmne sageli piisavalt kiirelt, siis otsitakse muid ravivõimalusi. Viimastel aastatel on Eesti alternatiivmeditsiinis  hakanud levima mitmesugused dieedid, mis aga kahjuks ei ole teaduspõhised. Kaks kurikuulsamat neist on verest immuunglobuliin (Ig) G antikehade sisalduse alusel määratav dieet ning piima- ja teraviljavalgu gluteeni vaba dieet. Mõlema dieedi propageerijad lubavad, et jälgides rangelt nende soovitusi, haigused leevenevad või suisa kaovad. Kahjuks aga ei ole ühegi teadusliku uuringuga tõestatud nende dieetide tõhusus. Selle aasta veebruaris avaldati juhtivas meditsiiniajakirjas „Lancet“ uuring, milles hinnati nii rangete piirangutega dieedi (lubatud olid riis, liha, juurviljad, pirn ja vesi) kui ka IgG-l põhineva dieedi toimet 4-8-aastastel tähelepanu defitsiidi ja hüperaktiivsuse sündroomiga lastel. Uuringu tulemus näitas, et range dieet võib vaid väga väikesel hulgal eelnimetatud sündroomiga lastel anda positiivse tulemuse. Samas rõhutati, et efekt ilmneb kiiresti so 2-5 nädala jooksul ja pikaajaline range dieet ei ole vajalik ning menüüsse peab lisama uusi toiduaineid. Oluliste toidupiirangute korral varitseb oht, et mõnest toitainest või mikro-, makroelemendist või vitamiinist tekib puudus, mida tuleb korvata toidulisanditega, mille müük on dieetide propageerijatele heaks äriallikaks…...  Seevastu IgG antikehadel põhinev dieet oli eelpool nimetatud teadusuuringu põhjal aga ilma igasuguse efektita ja seega absoluutselt põhjendamatu!. IgG antikehad näitavad vaid kokkupuudet toitudega ehk siis seda, et inimene on vastavat toitu söönud. Praeguseks ei ole teaduslike uuringutega tõestatud ühegi alternatiivmeditsiinis kasutatava nn toidutalumatuse analüüsi (IgG, tsütotoksilus, opioidsed peptiidid jms) tõepärasus ja seetõttu on lubamatu nende analüüside alusel lastele dieete määrata.

Igasugune dieet on individuaalne ning me ei saa soovitada kõigile psüühikahäiretega lastele piima ja gluteeni vältimist. Kindlasti peab laps olema dieedi ajal dieetõe või -arsti jälgimisel, et lapsel ei tekiks toitainete nappusest kasvupeetust ja kaaluiibe puudulikkust. Ka ei ole teada kui kestev on dieetide efekt ning millised on pikaajalise range dieedi kaugtulemused.